Murepõllul on vead
Rahvas karjub: poliitikud sead
Rahvas on kurb pole giljontiini, ei lenda siin pead
Tigeda kõht on tühi ja meel nälgima peab
Kuid peakohal ringlevad lendavad sead

Linnud

Istume haljal oksal ja sööme
Arvab eksimatu koolis käind pööbel
Näen vaeva selle pärast, mis minu jaoks mööbel
Alati taevas, maapeal ja õhus mind varitseb röövel
Ja seda oksa, kus istun, ootab su höövel.

Mõttetera

Marutõbistel on silmad verel
Nähes ilusam auto on naabri perel
Kadedus on hambajäljed nende eneste kerel.